Valitsuse otsus: pensioni suurus pannakse sõltuma palga asemel tööaastatest

Postitatud 19. jaanuar 2017


Valitsus otsustas täna muuta pensionivalemit nii, et tulevikus hakkab I samba pensioni suurus sõltuma töötatud ajast, mitte sissetulekust nagu seni.

Opositsioon suhtub valitsuse pensionireformi kriitiliselt. Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi arvates on vähem kui kaks kuud ametis olnud valitsus asunud rabistama pensionisüsteemi kallal, mis on loodud aastakümnete pikkuse vinnaga ja puudutab kõiki.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimehe Martin Helme arvates ütleb valitsus läbi lillede, et pension tuleb hoida väiksena.

«Meie ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. See tähendab, et pensionisüsteem peab tagama piisava sissetuleku, kuhu ei kandu üle palkade suur erinevus,» ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Pensionide solidaarsuse tagamiseks leppis valitsuskabinet kokku vanaduspensioni valemi muutmises. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguksid inimesed peale üleminekuperioodi edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest. «Tulemusena saame pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast,» ütles minister.

Sotsiaalministeeriumist öeldi Postimehele, et seniseid esimese samba osakuid ümber arvestama ei hakata.

Pension seotakse oodatava elueaga

Pensionireformi muudatuste jõustudes on võimalik edaspidi ise valida pensionile mineku iga, saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, seotakse riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.

Muudatused ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega ka juba kogutud kindlustusosakuid. Pensionivalemi muutmisega ei teisendata kogutud kindlustusosakuid ümber, kuid muudatuste jõustudes arvestatakse 2037. aastast ainult staažiosakut.

Suur palgavahe kandub edasi pensionisse

Esimese samba pension koosneb praegu baasosast, staažiosast (koguti kuni 1998.a) ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning 100% solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest ning staažiosa töötatud ajast.

Sissetulekute jaotuse ebavõrdsus on siiamaani pensionäridel olnud umbes neli korda väiksem kui tööealisel rahvastikul. See erinevus hakkaks tulevikus üle kanduma ka pensionidesse. 20% kõige suuremate ja 20% kõige väiksemate pensionide keskmised hakkaks praeguse süsteemi järgi tulevikus erinema kuni neli korda (praegu on erinevus 1,7-kordne). Solidaarsuse vähenemine muutuks tulevikus oluliseks probleemiks praegu väikest sissetulekut saavate inimeste väga väikeste pensionide näol.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esimees Martin Helme näeb valitsuse uues pensionireformis läbinähtavat püüet raha kokku hoida.

«Kui räägitakse sellest, et pensioni tahetakse võrsemaks teha ja natuke hiljem tunnistatakse, et pensionikassa on pankrotikursil, siis tegelikult ju öeldakse läbi lillede, et pensionit tuleb hoida väiksena,» kommenteeris Helme valitsuse otsust muuta I samba pensioni suurus sõltuvaks töötatud ajast, mitte sissetulekust.

Ta nentis, et võrdsustamisest või solidaarsusest rääkides tahetakse tegelikult öelda, et selle muudatuse peamine eesmärk on hoida ära pensionite tõus. «Eelarvelises mõttes on see arusaadav, aga andke andeks, see ilus retoorika sinna kõrvale, et mõeldakse inimeste peale, on täielik pula-mula,» märkis ta.

«Eestis on praeguse vasakpoolse valitsuse taustal vastik rikaste vastane retoorika ning need, keda sõimatakse rikasteks on tegelikult normaalne keskklass,» märkis ta ja lisas «Kõik need kavalad mudelitega mängimised löövad valusalt just keskklassi. Rikka inimese pension ei tule ju pensionisammastest.»

Helme sõnul lähtub kogu plaan mõtteviisist, et inimestevaheline ebavõrdsus on olemuslikult halb. «Inimesed, kes on eluajal kõvasti pingutanud ja saanud korralikku palka, ei pea kartma seda, et pensionile minnes kukuvad nad virelemise piiri peale,» nentis fraktsiooni esimees.

Helme sõnul on sümpaatne plaani paindlikkuse osa ning sellest on rääkinud ka nende erakond, et inimesel peaks olema valik, millal pensionile minna. «Selle vastu ma ei vaidle,» märkis Helme.

Helme arvates ei peitu lahendus selles, et võetakse ära normaalne pension keskklassilt. «On terve hulk inimesi, kes ei kvalifitseeru töökohtadele, kus saaks korralikku palka ja kes sellesmõttes on eluaegses vaesuse lõksus,» rääkis ta ja lisas «Lahendus siin ei ole see, et võtame teistelt normaalse pensioni ära, vaid see, kuidas aidata neid, kes praegu saavad miinimumpalka,» selgitas ta.

Martin Helme sõnul võtab kogu plaan inimestelt ära motivatsiooni rohkem pingutada. «See on sotsialismi nähtamatu kahju,» lausus Helme.

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi näeb muudatusi pensionisüsteemis mõnitusena

Reformierakonna aseesimehe Jürgen Ligi arvates arvates on vähem kui kaks kuud ametis olnud valitsus asunud rabistama pensionisüsteemi kallal, mis on loodud aastakümnete pikkuse vinnaga ja puudutab kõiki.

«Lehest saame teada, et pension ei hakka enam sõltuma makstud sotsiaalmaksust ja need, kes on pingutanud ja ōppinud rohkem, hakkavad saama samasugust abiraha kui miinimumpalgaga koristaja,» kirjutas Ligi sotsiaalmeedias.

«Kvaliftseeritute suhtes on see mōnitamine ja päris kindlasti vōtab ära stiimuli maksta palka ausalt,» leidis ta.

«Soomes, muide, on pensionide erinevused suuremad kui Eestis ja kehtib tavamōistus, et tulevik sōltub töö tegemisest, mitte tööl olemisest,» tõi ta välja võrdlusmomendi.

Ligi avaldas lootust, et asja arutatakse ning ei rakendata teerulli meetodit. «Praegune süsteem on sümpaatne kompromiss, mille pōhivedajate hulgas oli ka Eiki Nestor,» nentis ta ja küsis «Kas IRL, muide, polnud kunagi parempoolne?»

Praegune süsteem käib riigile ülejõu

Pensioni suurusele seab piirid riigi rahaline suutlikkus, mille  suur mõjutaja on tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks. Eesti rahvaarv väheneb prognooside järgi 2060. aastaks seniselt 1,31-lt miljonilt 1,11 miljonini. 18-63-aastaste inimeste arv väheneb 256 000 võrra ehk -32%. Üle 63-aastaste inimeste arv suureneb 106 000 inimese võrra ehk 41 protsenti.

Töötajate ja pensionäride suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri kohta, siis 2060. aastaks jõuab see alla 1,3, arvestades ka pensioniea tõusu kuni 2026. aastani.

Järgmise sammuna koostavad sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mis esitatakse valitsusele 2018. aasta esimeses kvartalis.

Allikas: http://www.postimees.ee/3985781/valitsuse-otsus-pensioni-suurus-pannakse-soltuma-palga-asemel-toeoeaastatest?utm_source

Tagasi